EstonianEnglish
Serbia, viinamarjad ja vein

Serbia kui veinimaa

SERBIA on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel, suurim endise Jugoslaavia osariikidest ning säilitanud ka sealse piirkonna suurima veinitootja positsiooni.

Asukoht 41 ja 47 põhjalaiuskraadi vahel, asetab Serbia geograafiliselt “Veinivöösse” kuuluvate riikide hulka. See  on piirkond, mis klimaatiliselt pakub soodsaid tingimusi viinamarjakasvatuseks. Liikudes samadel laiuskraadidel Lääne-Euroopasse jäävad teele tuntud veinipiirkonnad Loire org Prantsusmaal ja Ribera del Duero Hispaanias. Pinnavormilt pakub Serbia vaheldust tõustest 600 m merepinnast kuni 2150 meetrini kõrgeimas tipus. Kõrgus merepinnast kasvab liikudes põhjas asuvast Vojvodina maakonnast, mis asub täielikult Kesk-Doonau madalikul, kagusse Karpaatia mäestikuni.

VEINITOOTMISEST

Veinitootmiseks vajalikku toorainet – viinamarju korjatakse Serbias umbes 70 000 hektarilt. Aastane saak ulatub keskmiselt 425 000 tonnini. Lõviosa Serbia veinidest toodetakse kohalikes veinikeldrites. Veinide valmistamiseks kasutatakse peamiselt Belgrade Seedless, Prokupac, Sauvignon, Italian Riesling, Cabernet, Chardonnay, White and Red Burgundy, Hamburg, Muscat, Vranac, Tamjanika, Krstac, Smederevka ja Dinka viinamarjasorte. Serbias on säilinud ka mõned haruldased viinamarjasordid näiteks nagu Muscat Krokant.

Saagikoristus algab Serbias juulikuus ja lõpeb oktoobris. Alates 2004.a. Belgradis iga-aastaselt peetav rahvusvaheline veinimess In Vino on aasta aastalt tunnistajaks Serbia veinitööstuse märkimisväärsele arengule ning kasvule. Alates 2010.a. peetakse Belgradis rahvusvahelist veinimessi “Beo Wine Fair”:

Järgmine Belgradi veinimess toimub 2017  veebruarikuus   logo_beowine_200.jpg

AJALUGU

Serbia üle tuhandeaastane keeruline ja rahutu, sõdade-, sissetungide- ja verivaenuderohke ajalugu on kandnud riigi Euroopa kaardile kuningriigina alates 11. sajandist kasvades 14. sajandiks suurriigiks. Sellesse perioodi jääb Nemanjici dünastia valitsusaeg, mis soosis ja edendas viinamarjakultuuri Serbia aladel.  14. sajand tõi kaasa Serbia kuningriigi langemise türklaste ülemvõimu alla, mis jäi püsima sajanditeks. Ühe arenenuima Euroopa riigi areng sai sajanditeks tagasilöögi.

Endine Jugoslaavia kuulus veini tootvate maade esikümnesse. Oma kõrgajal, 1970. aastatel, toodeti riigis üle 6 miljoni hektoliitri veini. Riigis valitsev sotsialistlik kord soosis siiski kvantiteeti, jättes tahaplaanile kvaliteedinäitajad. Masstoodanguna näiteks Navip’i ja Rubin’i kombinaatides valminud veinidele kehtestaud kvaliteedistandardid olid madalad ning Serbia veinikultuuri traditsioonidele vastukäivad. 1980-ndad ja 1990-ndad olid keerulised nii Serbia riigile kui ka veinitööstusele, oluline tõus algas 2000'l. Turule tulid väiksed ning keskmise suurusega, sageli ühe perekonna poolt juhitud ettevõtted, kelle huviks ja ülesandeks oli ja on taastada veini kvaliteeti ja maitset esiletõstvad standardid.

VIINAMARJASORDID

Vanimateks Serbia autentseteks viinamarjasortideks loetakse Prokupaci ja Tamjanika sorte. Prokupaci kasutatakse punase veini valmistamiseks ning oli tuntud juba varajasel keskajal. Viinamarjasorti Tamjanika, mis pärineb Lõuna-Prantsusmaalt, tuntakse Serbias üle 500 aasta. Lisaks nendele kasvatatakse Serbias tänapäeval enim Chardonnay, Sauvignon Blanci, Rhine, tuntud ka kui “Itaalia” Riesling, Merlot ja Cabernet Sauvignoni viinamarjasorte. Toodetud veinidest umbes 2/3 on valged ning 1/3 punased veinid.

REGIOONID

Serbia tähtsaimad viinamarjaistandused asuvad Negotinska kraijna’s (250 km Belgradist idas), Vršac’i piirkonnas (100 km Belgradist kirdes), Fruška Gora nõlvadel (80 km Belgradist loodes), Subotica piirkonnas (200 km Belgradist põhjas), Šumadija piirkond (100 km Belgradist edelas) ja Župa piirkond (230 km Belgradist kagus). Pikaajaline Serbia venitootmise traditsioon taastati viimase kümne aasta jooksul erinevate eraettevõtjate poolt, kes ehitasid kaasaegsed veinikeldrid ja on juba praeguseks ajaks kogunud tuntust ka väljaspool Serbiat.

    Serbias on üheksa veinitootmise regiooni:

    1. Timok’i piirkond, Ida- ja Kesk-Serbias Timoki jõe orus
    2. Nišava Lõuna-Morava piirkond Lõuna-Serbias
    3. Lääne-Morava piirkond Kesk-Serbias
    4. Šumadija Suur-Morava piirkond Kesk-Serbia
    5. Pocerina piirkond Cer’i mäe lähistel Lääne-Serbias
    6. Srem’i piirkond Fruška Gora mäe lähistel Vojvodinas
    7. Banat’i piirkond Vršac’i mägede lähistel Ida-Vojvodinas
    8. Subotica-Horgoš’I piirkond Põhja-Vojvodinas
    9. Kosovo piikrond Kesk-Kosovos